Finale. Adagio lamentoso. Andante.
Elu on nagu rong, mis aeglaselt roomab Aja rööbastel ega peatu iial.
Tema teekond saab otsa siis, kui rööpaid all enam pole. Kust küll rongi
jaoks kütust võetakse?
Kurb tõsiasi: kui juhtubki rongis midagi
suurejoonelist ning jalustrabavat, kui kolisevadki kukkudes tassid ja
taldrikud, kostub karjeid ning kähisemist, läheb rong ikka edasi, ikka
edasi... Ja rongis olev reisija, kelle südamesse just järjekordne
teravaotsaline pistoda torgati, lamab vaikselt põrandal ning püüab
tasapisi jõudu koguda, et jalule tõusta ja haavu ravida, peatada
südamest purskuvat verd. Rong sõidab, sõidab, rattad lähevad omas
rütmis ning kaassõitjad, muidu armsad ja sõbralikud, vaatavad langenut
veidralt ning pööravad selja.
Reisija, käsi rinnul ning sõrmed
punasega koos, jookseb varuväljapääsu poole - pole ju võimalik, pole ju
talutav see pikk sõit, südame asemel verine auk! Ja näeb: seisab
varuväljapääsu ees inime, käed selja taga peidus, ning naeratab
võluvalt: tule nüüd siia, vaata, seal verises augus on sul veel mõned
tuksuvad lihatükid, tule siia, küll me ka need kätte saame...
Ja rong läheb aina edasi, aina edasi.
private crosspost 2 LJ
Tema teekond saab otsa siis, kui rööpaid all enam pole. Kust küll rongi
jaoks kütust võetakse?
Kurb tõsiasi: kui juhtubki rongis midagi
suurejoonelist ning jalustrabavat, kui kolisevadki kukkudes tassid ja
taldrikud, kostub karjeid ning kähisemist, läheb rong ikka edasi, ikka
edasi... Ja rongis olev reisija, kelle südamesse just järjekordne
teravaotsaline pistoda torgati, lamab vaikselt põrandal ning püüab
tasapisi jõudu koguda, et jalule tõusta ja haavu ravida, peatada
südamest purskuvat verd. Rong sõidab, sõidab, rattad lähevad omas
rütmis ning kaassõitjad, muidu armsad ja sõbralikud, vaatavad langenut
veidralt ning pööravad selja.
Reisija, käsi rinnul ning sõrmed
punasega koos, jookseb varuväljapääsu poole - pole ju võimalik, pole ju
talutav see pikk sõit, südame asemel verine auk! Ja näeb: seisab
varuväljapääsu ees inime, käed selja taga peidus, ning naeratab
võluvalt: tule nüüd siia, vaata, seal verises augus on sul veel mõned
tuksuvad lihatükid, tule siia, küll me ka need kätte saame...
Ja rong läheb aina edasi, aina edasi.
private crosspost 2 LJ
pidi või?
ei,
bagdaadistdl'is on kõik rahulik ja tore ja ma isegi suutsin esimest gruppi taltsutada nii, et nad terve tund olid vait ja Voltaire'i-juttu kuulasidmis sul siis juhtus. metafoor oli siin liialt traagiline
teiseks - kõik jamad selles elus tulevad liigsest tõlgendamisest.
kolmandaks, kui tõlgendamisest juba juttu on, see oli siin väike Majakovski töötlus:
"И в пролет не брошусь,
и не выпью яда,
и курок не смогу над виском нажать.
Надо мною,
кроме твоего взгляда,
не властно лезвие ни одного ножа."
neljandaks - минздрав правильные предупреждения печатает
kas see tunne tekib sul, sest:
a) ma panen kirja väiteid, mis on liiga absurdsed;
b) ma panen kirja väiteid, mis ei sobi kokku selle kujutlusliku pildiga, mida sa oled endale minust loonud;
c) ma panen kirja väiteid, mis ei sobi kokku selle kujutlusliku pildiga, mida ma olevat sinule endast loonud;
d) muu - palun täpsustada
d) sa räägid midagi sellist, tekib tunne, et ilma kontekstita ei saa eriti aru, mis toimub. ning jääb kummitama tunne, et kõik ei ole väga korras.
ja ei ole siin pistmist piltidega. unusta ära
einoh, ma siin lihtsalt püüan oma vie privée'd kas või kuidagi paremaks teha, ja selle püüdmise raames juhtuvad täiesti sürr'id asjad.
nimme sai hiljuti PTI teatritrupi ja härra lavastajaga Wildes liiga kaua ning intensiivselt ühe laua taga istutud. ei tea, kas see nüüd kontekstualiseerib piisavalt või sul jälle tekib mingi imelik tunne
selgarinda?vabandust
see postituse tekst on ikka eelkõige ilukirjanduslik. või teile ei räägitudki siis, et Ronsard võis kurbi luuletusi lihtsalt moepärast kirjutada, sõltumata sellest, mis ta elu toimun'd oli?
või kuidas yhe laua taga istumine soodustab privaatelu? võrgutad teda?
ma proovin, aga see ei puutu nii väga asjasse.
nimelt selgus, et kui lauale ilmub juba kolmas või neljas veinipudel, võib hakata härra lavastajaga arutlema armastuse teoreetiliste aspektide üle
aga nuh, suva sest kõigest. tähtis, et sul on kõik ok ja sa ei hakka seal surema, varjates end oma heaolu taga.
tähtis, et sul on kõik ok ja sa ei hakka seal surema, varjates end oma heaolu taga.
siin tekib mul kohe kuri kavatsus kirjutada midagi stiilis: "qui sait-qui sait", aga ei hakka valetama
ei, kõik on tõesti tore
a mida treikelder loomadest siukest rääkind on?
hehee, triin oli seal. siis on selge. tnl yritas lihtsalt mega-macho-kole välja näha
mhmh, tnl üritas küll sügavat muljet avaldada
(ta veel üritas meid dispositiivideks jaotada, tuli mul nüüd meelde