Viies hooaeg sai nüüd otsa.
Ainuke asi, mida ma eales ei tahaks: hulluks minna. Reaalsuse ja fiktsiooni vahelised piirid on niigi haprad, aga neil suudab vähemalt mingisugustki vahet teha. Ja kui ka need kokku varisevad, siis muutub elu üheks pikaks luupainajaks.
House'ist on väga kahju: mõnel määral ma siiski samastan end temaga. But it's now clear what I shall be aware of. And I'll be, I'll try to be.